Selle sordid on Syrah ja Kotsifali. Sellel on helepunane värvus ja tugev maitse. Punane vein, mis on toodetud mahepõllumajanduslikult kasvatatud viinamarjadest.

Naudi seda toasoojas (18°C) vürtsika juustu, punase liha, ulukilihaga.

Venerato ja Dafnese apellatsiooni laiema piirkonna viinamarjaistandused asuvad 350–550 meetri kõrgusel. Need asetsevad peamiselt põhjapoolsetel nõlvadel.
Piirkonnas eksisteerivad mäemassiivid loovad keeruka topograafia. Asterousia mäeahelike vahele moodustunud piklikud orud suunavad Kreeta merelt jahedat õhku looduslike kanalitena apellatsiooni keskmesse, hoides suvel temperatuuri väga heal tasemel ja takistades Aafrikast tuleva sooja õhumassi jõudmist istandustesse. Põhilise reljeefi  laiemal alal moodustavad kolm üksteisega peaaegu paralleelset põhimäeahelikku, mis ulatuvad prefektuuri põhjaosast lõunasse, kõrgusega 300-500m.  Selline kliima soosib aromaatsete kuid kõrge happesusega veinide tootmist. Suvel sajab harva, nii et taimed ja viinamarjad ei nakatu ja jäävad terveks.
Pinnas on peamiselt lubjarikas ja madala viljakusega, mistõttu viinapuude juurestik on sunnitud vee leidmiseks sügavamale minema. Muld on rikas kaltsiumkarbonaadi poolest, mille määr ületab 40%. Kaltsiumkarbonaadi olemasolu neutraliseerib mulla happesust, mille pH on vahemikus 7–8,5, mis on ideaalne enamiku mikroelementide omastamiseks taime poolt. Kaltsiumkarbonaat parandab ka mulla struktuuri, tagades hea drenaaži ja hea temperatuuri. Need mullaomadused aitavad kaasa viinamarjade heale fenoolsele ja tehnoloogilisele valmimisele ning seega rikkaliku struktuuri,  värviintensiivsuse ja tasakaalustatud happesusega veinide valmistamisele. Terroiri teine tähtis element on jõgi, mis kulgeb läbi Venerato viinamarjaistanduste ja kus on aastaringselt vesi.
Inimfaktor mängib samuti võtmerolli. Mägise pinnase tõttu tehakse kõik tööd nii viinamarjaistanduses kui ka saagikoristusel käsitsi.
See ainulaadne mikrokliima on põhjus, miks selles piirkonnas on viinamarju kasvatatud nii palju sajandeid.

Saagikoristus 26. augustist 10. septembrini. Klassikaline punane veinivalmistus roostevabast terasest vaatides, mis on segatud valitud pärmidega, millele järgneb kääritamine stabiilsel temperatuuril 20 °C. Seejärel lastakse sellel 12 kuud Prantsuse tammevaatides küpseda.

Kreeta ümbruses laialdaselt istutatud punase viinamarjasort Kotsifali pärineb sõnast kotsifi, väike musträstas, mis näitab linnukese erilist eelistust just selle sordi viinamarjade suhtes.
Kotsifali on punane sort, mida kasvatatakse peamiselt Kreetal aga vähesel määral ka Küklaadidel. Kõige laialdasemad istandused Kreetal asuvad Heraklioni piirkonnas.

Kostifali  on Kreeta kuulsate viinamarjaistanduste kuulsusrikas punane sort, mis määratleb Egeuse mere ühest olulisemast veinitootmispiirkonnast pärit kuivade punaste stiili. Kuna punaste viinamarjade istandusi on saarel rohkem kui valgeid,  võib Kotsifalit  pidada Kreeta tõeliseks hingeks.
Kostifali üksinda toodab veini, madala värvusega, intensiivse aroomiga, suhteliselt kõrge alkoholisisaldusega, pehmete tanniinide ja elava happesusega.  Nendel põhjustel segatakse enamikku  Kotsifali viinamarju paljude punaste viinamarjasortidega, kas Kreeta kohaliku viinamarjasordi  Mandilari või rahvusvaheliste sortidega, millest on sageli esindatud Syrah.  Kotsifali viinamarjasort  lisab veinile ümarust ja tanniinset graatsilisust, samas kui aroom on  täis magusaid lilli, kuivatatud musti puuvilju ja keerulisi vürtse. Kotsifali viinamarjaistandusi võib leida üle kogu Kreeta kuid parimad veinid on pärit Heraklioni piirkonnast, täpsemalt kaitstud päritolunimetusega KPN Peza ja KPN Archanes. Mõlemad nimetused peavad olema segu  Kotsifalist  ja Mandilariast.
Kotsifali  toodab täidlast ja rikkalikku veini veinisõpradele, kes naudivad ümaraid punaseid veine. Kotsifali  segud on väga toidusõbralikud veinid, mis sobivad suurepäraselt rikkalike liharoogade, vormiroogade, rammusate vorstide ja rikkalike praadidega. Enamikku võid tarbida kohe kuid veinid, mis on tavaliselt laagerdunud mitu kuud tammevaatides võivad areneda 5–10 aasta jooksul, ilmutades mahedat täidlast struktuuri ja keerukaid maitsenüansse.

Syrah on üks moekamaid punaseid sorte, mille istutusalad laienevad pidevalt nii välismaal kui ka Kreekas. See on viies kõige istutatum punane sort maailmas. Selle päritolu on vaidluste allikas, kuna domineerivad piirkonnad on Sitsiilia, Pärsia, Rhône ja Lõuna-Prantsusmaa.
Syrah vastutab Põhja-Rhône'i "suurte" veinide eest, kusjuures kuulsaimad Appellation Controlee (Appellations of Origin) on Hermitage ja Cote Rotie. Ermitaažid on toodetud 100% Syrah'st, samas kui Cote Rotie võimaldab lisada kuni 20% valget sorti Viognier. Veinid on sügava värvuse, kõrge tanniinide sisaldusega, mustade puuviljade, pipra ja lillede aroomiga ning laagerduvad aastakümneid. Seda sorti kasvatatakse laialdaselt ka Lõuna-Rhône'is, kus seda on segatud piirkonna teiste sortidega, millest kõige iseloomulikum on Chateauneauf du Pape.
Shiraz, nagu seda mitmes Uue Maailma piirkonnas nimetatakse, on klassikaline Austraalia punane sort. Seda kasvatatakse kõigis riigi piirkondades, kus veinide stiilis on palju erinevusi. Soojemates piirkondades, nagu Barossa ja Hunter Valley, on veinidel magusam ja küpsem iseloom, mille aroomid on maa ja vürtsid, mis arenevad küpsedes nahaks ja karamelliks. Jahedamates piirkondades, nagu Margaret River, on veinidel rangem, kuid elegantne iseloom koos intensiivse musta pipra aroomiga. Väga sageli segatakse Shirazi Cabernet Sauvignoniga, andes pehmema iseloomu ja keha, samas kui üha sagedamini leiame Shirazi segusid valge sordiga Viognier. Olulised on ka punaste kuivade vahuveinide kogused.
Peale Rhône'i ja Austraalia kasvatatakse Syrah/Shiraz'i kõigis veini tootvates riikides ja peamiselt nende kuumimates piirkondades, kuna see vajab hästi küpsemiseks soojust. Seega õitseb Syrah ka Kreeka viinamarjaistandustes, mistõttu võib teda kohata kogu riigis Põhja-Kreekast Kreetani, pakkudes suurepäraseid veine üksi või koos teiste, peamiselt kodumaiste sortidega. Osaleb punaste veinide P.O.P. Mesenicola koos musta Mesenicola ja Cinsaultiga.
Üldiselt on tüüpilistel Syrah veinidel sügav värv, täidlane ja musta pipra, šokolaadi, piparmündi ja mustade puuviljade aroomid. Üsna soojades piirkondades, nagu Kreeka, annab see veelgi täidlasema keha, pehmemad tanniinid ja vürtside, nagu lagrits ja nelk, magusamad aroomid ning naha ja värskete lehtede noodid. Sellel on potentsiaal hästi vananeda, valmistades maailma kõige kauem säilivaid punaseid veine.

Veinimaja rajati 2004. aastal. Enne seda alustati 1999.aastal istanduste korrastamist ja uuendamist. Ettevõtte omanikud Antonis Kosmadakis ja Maria Tylaki otsustasid asendada oma vanemate rosinatootmiseks mõeldud Sultanina sordi istandused veini valmistamiseks sobivate viinamarjadsortidega. Nad istutasid lisaks Kreeka ja kohalikele Kreeta valgetele sortidele Vidiano, Malvazia, Assyrtiko ja punastele sortidele Kotsifali, Liatiko ka tuntud rahvusvahelisi sorte Chardonnay, Syrah, Cabernet Sauvignon. Lisaks laiendati oluliselt viinamarjaistandusi oma esivanemate põldudel.
Austusest ja armastusest looduse vastu otsustasid nad kasvatada uusi viinapuid bioloogiliste vahenditega ja mahepõllumajanduslike võtetega. Nii on tänaseni ja jätkuvalt nende istandused mahepõllumajanduslikud, mida kinnitab ka BIO Hellase sertifikaat.
Empiirilised teadmised viinamarjakasvatusest koos kogenud teadlaste abiga aitasid kaasa esimeste veinisortide loomisele ja esimestele auhindadele nii kohalikel kui rahvusvahelistel konkurssidel.
Veinimaja asub Heraklioni vallas Kerasia külas, kus viinamarjaistandused ja oliivipuud moodustavad hingematvalt kaunid maastikud. Laiem piirkond kuulub kaitstud päritolunimetusega (KPN) Dafnes alla, kus domineerib Liatiko sort. Veinimaja nimi "Efrosini", mis tuleneb kreekakeelsest sõnast "effraino", mis tähendab rõõmustama, meeldima. Nagu esivanemad ütlesid "vein rõõmustab inimese südant".
Ehitus algas väikeses hoones viinamarjaistanduste lähedal, et viinamarjad jõuaksid kiiresti tootmisesse. Järk-järgult laiendati tootmispindu ja hoiuruume, et kvaliteetselt valmistada ja laagerdada veine.

Veinivalmistajate teine põlvkond.

Lisaks tehnilisele ja materiaalsele taustale on loomulikult vajalik ka hästi kvalifitseeritud ja informeeritud inimressurss.
Pere kolm last otsustasid seepärast jätkata esivanemate rajal ja traditsioonidel, tuues veinitootmisesse uusi teadmisi ja erialast infot, eesmärgiga parendada toodangu kvaliteeti ja ettevõtte juhtimist.
Nii valis vanim poeg Manolis Heraklioni ülikoolis keemia eriala ja on praegu lõpetamas õpinguid, kuid samal ajal osaleb aktiivselt pere veinitootmise juures. Ta on töötanud ka teistes veinitehastes, et täiendada pidevalt oma teadmisi veini valmistamise ja lõpptoote kvaliteedikontrolli kohta.
Giorgos õpib Heraklioni põllumajandusosakonnas ja on pärinud oma vanaisade armastuse viinapuude vastu. Sageli kohtab teda isa kõrval istutamas uusi  või hooldamas ja pügamas vanemaid viinapuud.
Pere noorim liige Katerina õpib Kreeta Tehnikaülikoolis tootmis- ja juhtimistehnika osakonnas, soovides olla kasulik nii lõpptoote reklaamimisel kui ka tootmisprotsessi uuendamisel. Samuti rikastab ta oma teadmisi veinide professionaalse degusteerimise alal. Praeguseks on tal  WSET 1. taseme sertifikaat, mis on andnud oskused toidu ja veini sidumise süvaanalüüsiks.
Kuigi veini tootmine ja turustamine on veel suhteliselt algusjärgus, on veinimaja osalenud Kreekas ja mujal rahvusvahelistel näitustel ning konkurssidel. On põhjust tunda uhkust, sest saavutatud on tähelepanu ja tunnustust. Eelkõige aga rõõmustab loojaid teadmine, et „Vein rõõmustab inimese südant“ ja see ongi suurim tasu! 

Sisaldab sulfitit.