Monoceros Douraki white on aromaatne kuiv valge vein populaarsest Kreeta viinamarjasordist Vilana. Sellel on banaani, sidruni ja rohelise õuna aroom. Kerget ja karget tekstuuri täiendavad kiivi ja laimi maitsed. 

Saare mullad on tavaliselt lubjakivirikkad ja varieeruvad heledast liivsavist kuni tihedama savipõhise pinnaseni. Järsud viinamarjaistandused tagavad hea drenaaži ja viinapuud on sageli sügavale juurdunud, et jõuda niiskuse ja toitaineteni sügavamal pinnases. See vähendab viinapuude liigset kasvu ja soodustab kvaliteetsete ja hea maitsekontsentratsiooniga marjade valmimist.

Viinamarjakasvatus Kreetal pärineb tuhandeid aastaid Minose tsivilisatsioonist. Kreeta tormilise ajaloo tõttu pole olnud võimalust uurida oma terroir’i keerukust – pinnase, kliima ja topograafia koosmõjul tekkinud kohatunnet.

Alates 1980. aastast on Dourakise veinispetsialistid uurinud oma istanduste muldasid ja täiendanud teadmisi mahepõllunduse valdkonnas. Enamik meie viinamarjaistandusi on istutatud savi- ja lubjakivimuldadele, mis aitab meil kasvatada uskumatuid viinamarju. Veinivalmistajatena sõltume täielikult meid ümbritsevast maast. Usume, et meie kohustus on kaitsta keskkonda ja mitte kunagi võtta rohkem, kui tagasi anname. Alates orgaanilisest viinamarjakasvatusest kuni meie päikeseenergial töötava veinitehaseni oleme täielikult pühendunud jätkusuutlikele tavadele. Oleme uhked, et oleme Kreeta roheliseim veinikelder.

Sisaldab sulfitit.

Monoceros White sobib suurepäraselt praetud kalmaari, grillitud kala ja värskete köögiviljadega.

Klassikaline valge veini valmistus.

Saagikoristuskuupäev: september
Käärimine: 10 päeva
Laagerdumine: 4 kuud roostevabast terasest

Thessaloniki IWSC - pronksmedal 2022.aaastakäigule

Pärast aastaid õppimist ja teistele veini valmistamist tundis meie isa, et on aeg järgida oma unistusi. 1988. aastal, kui olime väikesed lapsed, kolis meie pere Alikamposesse meie vanavanemate majja.

Seal esitas meie isa Dourakise veinitehase plaanid ja nägemuse. Muidugi poleks see kõik olnud võimalik ilma meie ema Eleni armastuse ja toetuseta. Sel ajal, 80ndate lõpus, oli Kreetal eraveinitehase rajamine tohutu risk. Enamik turul olevaid veine olid ühistute odavad hulgiveinid.

Meie isa pidi tervet põlvkonda veenma, et Kreeta pinnast austavad ja meie maad peegeldavad kvaliteetveinid väärivad nende tähelepanu. Ei läinud liiga kaua aega, enne kui Dourakise veinid tekitasid oma kvaliteedis kõlapinda ja said kogukonnas väga populaarseks. Jätkame võimaliku piiride nihutamist. Ükski unistus pole liiga väike!