Kreeta saare eriliselt maitsvad ja magusad viljad on osaliselt tingitud saare unikaalsest kliimast ja viljakast pinnasest. Seal valitsev Vahemereline kliima pakub ideaalseid tingimusi paljudele viljadele, tagades nende optimaalse kasvu ja täieliku küpsemise. Päikesepaiste, mis on Kreetal peaaegu igapäevane nähtus, ning piisavalt sooja ja niiske õhustikuga lühike talv, soosivad saare puu- ja köögiviljade lopsakust ja magusust. Lisaks on seal rikkalike mineraalide ja toitainetega küllastunud viljakas muld, mis on vajalik edukaks taimekasvatuseks. Kreetal hoitakse elus traditsioonilisi põllumajandusmeetodeid, mis on aitanud kaasa kõigi looduslike viljaandide autentsete maitsete ja toiteväärtuse säilitamisele, muutes need Kreeka köögi asendamatuteks põhikomponentideks. Sealsed ohtrad puu-, köögi- ja juurviljad esindavad selle imelise paiga ajalugu ja kultuuripärandit, ühtlasi on neisse kasvamisel talletunud aastaringne päikesesära.

Kreeta saare peamised toiduannid

Oliivi-, viinamarja- ja apelsinipuud katavad Kreeta maastikku nagu rohelised vaibad, pakkudes lõpmatuid võimalusi nende lopsakate viljade kasutamiseks. Üldjoontes teatakse seda erilist saart just kvaliteetse väärisoliiviõli järgi, mis on tuntud oma unikaalse maitse ja kõrge kvaliteedi poolest. Oliiviõli ning ka avokaadoõli ongi ühed olulisemad komponendid paljudes kohalikes roogades. Lisaks oliividele ja oliiviõlile on Kreeta saarel rikkalik valik päikesekuivatatud tomateid, artišokke, kappareid, erinevaid seeni, sidruneid, viigimarju, apelsine, granaatõunu ja palju muud. Saarelt leiab isegi Vahemeremaadele omast hõrku trühvlit. Kõiki loetletud saadusi on võimalik soetada värskena, ent ka hoidisteks tehtuna. Kreeklastel, sarnaselt eestlastele, on imeline oskus erinevaid vilju purki pista, et oma lemmiktoiduaineid tarbida ka hooajaväliselt. Hoidiseid valmistatakse alati eesmärgiga säilitada loodusandide toitainerikkus ning maitseküllus ning püütakse kasutada looduslikke säilitusaineid, et lõpp-produkt oleks võimalikult tervislik. Oliivide sisse tegemisel kasutatakse sageli vaid veidikest sidrunimahla, oliiviõli ning soolvett. Üks äärmiselt nutikas meetod lemmikvilju säilitada, on nende kuivatamine. Nii nagu meie vanemad ja vanavanemad riputasid õunarõngad ahju kohale nööriga rippu, kuivatavad kreeklased viinamarju, viigimarju kui ka tomateid ent seda otse õues päikese käes. Tomatite kuivalt säilitamiseks tehakse need sageli kokku soolapulbriga, mis tootelt enne selle tarbima hakkamist maha loputatakse.

Soolased ja magusad hoidised

Kreekas valmistatakse nii soolaseid kui ka magusaid hoidiseid, mis mõlemad pakuvad täitsa unikaalseid maitseelamusi. Soolaste hoidiste hulka kuuluvad lisaks oliividele, artišokkidele, kapparitele jt juurviljadele kõiksugused kastmed ja määrded. Kõik selle saarerahva traditsioonilised autentsed hoidised on rikkaliku maitsega ning lisavad igale roale sügavust, tekstuuri ja komplekssust. Muuhulgas leiab kohalike köögist erinevaid tomatikastmeid ja pateesid, oliivivõideid ehk tapenaade ning erinevates õlides säilitatud vilju. 

Magusad hoidised sisaldavad sageli näiteks granaatõunasiirupit, mett, apelsinikoort ja teisi magusaid puuviljasiirupeid. Neid viljasuhkrutest läbiimbunud siirupeid ei lasta aga raisku, vaid niristatakse sageli magustoitudele või hommikusöögile. Nii ei lähe ükski milliliiter tootest kaduma ning toidud saavad kohe eriliselt aromaatse ja maitseküllase lisandi. Näiteks kohalike seas populaarsed sidrunikoore ja suhkruga sisse tehtud karamelliseeritud viigimarjad sobivad hästi lisandina erinevatesse magustoitudesse ent samuti serveeritakse neid ka erinevate soolakate juustudega suupistelaual. Igale tootele on mitu kasutust ning neid kombineeritakse edukalt erinevate toiduainetega. Sageli nauditaksegi pere- ja sõpraderingis erinevaid hoidiseid, nii soolaseid kui ka magusaid otse purgist. Eriliselt hinnatud, nagu ka oliiviõli, on kreeklaste seas kohalik mesi, mida kasutatakse suures hulgas erinevates magusroogades. Lõputu suvepäikese, Kreeka maapiirkondade bioloogilise mitmekesisuse ja Kreeka taimestiku laia mitmekesisuse tõttu, mis hõlmab üle 850 endeemilise (vaid selles riigis esineva) taimeliigi, peetakse Kreekast pärit mett maailma mastaabis üheks parimaks. Pole siis ime, et kohalikud seda kullakarva terviseallikat nii väga armastavad ja ohtralt kasutavad. 

Kvaliteetsed hoidised, nende määratlemine ja kasutamine

Kvaliteetse hoidise peamised omadused on maitseküllasus ja -puhtus. See tähendab, et Kreeka hoidiste valmistamisel ei kasutata üldjoontes mitte mingeid kunstlikke maitse- ega lõhnatugevdajaid ega säilitusaineid. Traditsiooniliselt toodetakse hoidiseid säilitades saaduste looduslik maitse ja värskus. Selline produktide valmistamise põhimõte haakub tervisliku toitumise põhitõdedega, millest peamine on, et parim toit on see, mis tuleb otse taimelt, ent kui tahta kõike seda värsket headust hooajaväliselt tarbida, siis tuleks seda säilitada võimalikult tervist toetavalt. 

Kreeta saare saadustest valmistatud konserve kasutatakse mitmel erineval viisil. Nende kasutusvõimaluste küllus peegeldab hästi Vahemere köögi mitmekesisust ja loovaid ideid, mida see endas kätkeb. Kõiki soolaseid hoidiseid saab lisaks salatitele lisada pitsa- ja pastaroogadesse, andes nii harjumuspärastele maitsetele uusi põnevaid ja värvikaid nüansse. Sidruni-, apelsini- ja viigimarjahoidised sobivad imehästi erinevatesse kastmetesse, marinaadidesse ja magustoitudesse, rikastades neid värskendava puuviljase maitsega. Lisaks on auväärsel kohal kreeklaste südametes ja koduköögis granaatõun, mis oma vitamiinidest pakatava maitseküllase olemusega lööb särama iga salati ja magustoidu, lisades neile magushapukust ja krõmpsuvat tekstuuri.  

Pole vahet, kas sa oled gurmee- või kodukokk, Kreeta hoidistevalik pakub sulle võimaluse avastada uusi maitseelamusi ja tuua Vahemere päike oma toidulauale. Lase neil erakordsetel maitsetel end ühele tõelisele kulinaarsele seiklusele viia.