Kreeka FETA pole kellelegi võõras. Seda populaarset juustu tarbitakse ülemaailmselt. Ent selles imelises riigis valmib ohtralt teisigi juuste, mis ei jää maitseelamustelt fetale teps mitte alla.
Kreeta juustutööstus ei ole oma traditsioone ajaloos ja toote valmistamisviisides muutnud. See tugineb väikestele tublidele loomadele: lammastele ja kitsedele, kes elavad õnnelikult ja vabalt mägedes. Seal maiustavad nad loodusest leitavate taimede, maitsetaimede ja -ürtidega. Nad on eemal põllumajandusettevõtetest, väetistest, insektitsiididest ja herbitsiididest. Ei ole raske mõista, et nendelt rõõmsatelt loomadelt saab imehead piima.
Kolm Kreeta traditsioonilist juustu on Xinomyzithra, Graviera ja Kefalotiri.
GRAVIERA (GRUYERE): kreetalaste lemmikjuust. Vürtsikas maitse tuleb lamba- ja/või kitsepiima vähemalt kolmekuusest laagerdumisest. Küpsemise ajal viiakse läbi kuni 10 juustude pealmist soolamist ja ümberpööramist. Juust on väikeste aukudega, erilise aroomiga, kuid selle maitse on tugev - soolane, vürsikas, kerge seenemaitselise alatooniga. Juust valmib kerades, mis kaaluvad viis kilo ja rohkem. See on kollane kõvajuust, mida küpsetatakse tihti koos tuntud lisanditega nagu tüümian, pipar jne. Lisaks toodetakse seda veel ka ülesuitsutatud kujul. Graviera juustu saab serveerida lihtsalt viilutatuna, Kreeka pähklite ja oliividega, pirukates, puuviljadega, leival, omlettides. Saganakiks nimetatakse väga maitsvat rooga mis on sisuliselt Graviera juust paneeritult ja praetult. Imeline on see nt koosluses magusa tomatimoosiga. Graviera juust sobitub suurepäraselt erinevate, eriti just Kreeta kohalike, veinidega.
KEFALOTIRI: Vanim Kreeta juust. Eriti kõva ja aromaatne juust lamba- ja/või kitsepiimasegust. Selle kõvadus suureneb koos vananemisega, kuid juustu maitse on alati soolane, vürtsikas ja rasvane. Kreeklaste laualt leiab antud juustu igapäevaselt. Seda lisatakse riivitult vormi- ja pastaroogadesse, köögiviljatoitudesse ning omlettidesse. Antud juust annab toitudele eriliselt hõrgu maitse. Noor Kefalotiri laagerdub kaks kuni kolm kuud ent kaualaagerdunud kõvajuust on kuivem ja kõvem ning tugevama maitsega. Maitseomadustelt meenutab Gravierat ent juust on kõvem ja soolasem. Sobib ka suupistena serveerimiseks. See küllaltki teravamaitseline juust sobib hästi serveerimiseks värskete hooajaliste puuviljadega nagu näiteks pirnid, viinamarjad ja viigimarjad. Samuti soovitame antud juustu proovida punase veini kõrvale. Kasutatakse samuti Kreeta toidu Saganaki tegemiseks nagu Graviera juustusidki.
Sõltuvalt valmistusviisist sisaldavad juustud 10-13% valku. Kõvade juustude proteiinisisaldus ületab liha proteiinisisaldust. Sellel põhjusel sobivad juustud eriti hästi lastele, kellel on suurem aminohapete vajadus kui täiskasvanutel.
Juustus on kõrge valgusisaldus ja just juustus olev valk sisaldab vajalikke aminohappeid õiges koguses ja proportsioonis ning need imenduvad kergemini. Laste koed vajavad kasvamiseks erinevaid aineid ja ühendeid, millest olulisim on kaltsium, lisaks raud, fosfor, B-kompleksi vitamiinid, rasv ja rasvlahustuvad vitamiinid (A, D, E, K).Rasvlahustuvad vitamiinide (A, D, E, K) sisaldus juustus väheneb, mida madalam on toote rasvasisaldus. Seetõttu on madala rasvasisaldusega juustus vähem rasvlahustuvaid vitamiine kui täisrasvases juustus. Seega on mõistlik tarbida kõrgema rasvasisaldusega juustu ent harva, kui nn dieettooteid.
Levib müüt, et Feta-tüüpi juustud sisaldavad rohkem kaltsiumit. Tegelikult on suurim kaltsiumisisaldus just Gravieral ja Kelafotiril. 60g juustu (2 tikutoosi suurune tükike) on 25% meie igapäevasest proteiinivajadusest, 20% meie igapäevasest kaltsiumivajadusest ja 22% meie igapäevasest A-vitamiini vajadusest.
Juustu tootemisprotsessis kaob suurem osa laktoosist. Samuti tarbivad küpsemisprotsessi käigus enamuse juustusse allesjäänud laktoosist selles elavad mikroorganismid. Seega sisaldab juust üldiselt vähem laktoosi kui teised piimatooted. See asjaolu on eriti oluline, kuna laktoositalumatus mõjutab suurt osa täiskasvanutest kogu maailmas.